En Desmotivaciones desde:
03.11.2019

 Última sesión:

 Votos recibidos:
bueno▲ 192 | ▼malo 74
Veterano Nivel 2

puntos 5 | votos: 9
TENGRI - Chinii novshiin ekhees DOKh-yn gichii törüülsen novshiin suulgatsuud urt naslaarai.
puntos 5 | votos: 9
TENGRI - Enekhüü ünegüi üilchilgee ni Ispaniin üg, khelleg, veb khuudsyg darui 100 garui khel rüü khörvüüldeg.
puntos 5 | votos: 9
Tengri - Mongolyn novshiin amaa tagla.
puntos 4 | votos: 8
Mongolyn novshiin amaa tagla. -
puntos 4 | votos: 8
Mongolyn novshiin amaa tagla. -

puntos 7 | votos: 9
Avga - Lyupiny jims, khünsnii, dugui khelbertei, khavtgai, shar öngötei.
puntos 6 | votos: 10
Galzuu - Kubyn duuchin, aya zokhiogch Descemer Bueno1-iin bichsen, duuchin Romyeo Santosyn khamtarsan Enrikye Iglyesiasyn duulsan duu yum. Ene vidyeog 2013 ony 8-r saryn 26-nd tüünii Youtube dansaar damjuulan gargasan bögööd Amyerikiin jüjigchin Denni Tryejo, Puerto Rikogiin jüjigchin Rozyelin Sanchyez naryn gol dürd togloson Yasha Malyekzadyn nairuulgaar bichigdjee.
puntos 6 | votos: 8
Meregch amitad - Azias garaltai Rattus ovgiin olon töröl züil delkhiin ikhenkh khesegt tarkhaj, ikhevchlen khün amidardag gazar nutagt tarkhdag. Ene ni süülchiinkhnii khaikhramjgüi baidal bish kharin zarimdaa notstoi övchnii teevriin kheregsel bolokh muridyn yer busyn erch khüch, dasan zokhitsokh chadvartai kholbootoi yum.
puntos 13 | votos: 15
Aachaany mashin - Achaany mashin bol baraa, baraa teeverlekh zoriulalttai motort teevriin kheregsel yum. Ikhenkhdee monokok khiitstei baidag avtomashinuudaas yalgaatai ni olon achaany mashinuud yavakh ed angi (khüree) khemeekh bat bökh baiguulamj deer barigddag. Ikhenkh bütets ni achaany zöövörlökh zoriulalttai yavakh ed angi, yerönkhiidöö büttsiin khüree, bükheegiin baiguulamj, bütets (esvel khairtsag) -aas bürddeg. Achaany mashin gedeg ner tomiyoo ni khoyor öör teevriin kheregsliig khelj bolno: khatuu achaany mashin Temdeglel 2 ba kholbogch achaany mashin. Khatuu achaany mashind khairtsgiig cab1-ees salgaj chadakhgüi (traktoryn kheseg bairladag); Ted khoyor, gurvan tenkhlegtei baij bolno.2 Edgeer ni kharitsangui baga achaa, bogino buyuu dund zaid teeverlekh zoriulalttai; 3 ni yerönkhiidöö baga achaatai, khevreg achaa teeverlekhed ashiglagddag ... tavilga, ger akhuin ed züils, khünsnii büteegdekhüün, erüül mendiin gazar, khuvtsas khunar, us zailuulakh üilchilgee, gal sönöögchid, ontsgoi baidal gekh met. Üyenii achaany mashinuud ni traktor, chirgüül esvel ilüü olon udaa khagas chirgüülees bürddeg; Edgeer ni shatakhuun teeverlekh mashin, mod beltgeliin mashin, chingeleg achaany mashin4, svop kuzov gekh met shingen bolon khuurai esvel zadgai matyerialyn ali alind ni khol zaid, khünd daatsyn achaand ashiglagddag. Achaany mashinyg jin, ezelkhüün, daats, güitsetgedeg funktseer ni angilan angildag. Bükh törliin, yanz büriin khemjeetei achaany mashinuud baidag: jijig (engiin), dund (uul uurkhaid ashigladag 200 tonnyn bartaat zamyn achaany mashin) ba khet tom (avto galt tereg). Achaany mashinuud ashiglagdaj bui ajlynkhaa ontslog shinj chanaruudyg dagnaj, nevtrüülj irsen. Tedgeer ni engiin khairtsagnaas neelttei, khaalttai, teeverlekh matyeriald tokhirson todorkhoi khiits, tonog tökhöörömj bükhii bolovsrongui khelbert shiljsen: ayuultai, shingen, khörgögchind, togtokhoos sergiildeg tasraltgüi ergelt, togoruu gekh met. Aryn tenkhlegt ted ikhevchlen ikher, Kolumbid pacha, esvel Vyenyesuelid morocha, esvel khos gej nerledeg davkhar duguitai baidag.
puntos 10 | votos: 14
Marshrut - Khurdny zam buyuu marshrut ni niitiin teevriin kheregsliin ergeltend zoriulan bolovsruulj, barisan niitiin khereglee, ömchlöliin teevriin zamyg khelne. Avtozamyn ner tomiyoo ni gartsaar damjuulan khörsh zergeldeekh ed khöröngötei kholboj bolokh yerdiin zamyg todorkhoilokhod khereglegddeg bolovch busad törliin zam, khurdny zam, khurdny zamaas yalgagdakh zamaar ashiglagddag. shat, khöndlön ogtloltsol ijil tüvshind baina. Zamuud ni teevriin kheregsliin ergeltend tusgailan zoriulagdsan tul engiin zamaas yalgaatai. Khot suurin gazart khurdny zamuud khot khoorondoo zörj gudamj gej nerlegddeg bögööd ene ni khoyordogch zam, marshrutyn üürgiig güitsetgedeg.1 Ediin zasag, niigem ni ür ashigtai zamaas ikheekhen khamaaraltai baidag. Yevropyn kholboond niit büteegdekhüünii 44% -iig achaany mashinaar, zorchigchdyn 85% -iig avtobus, avtomashinaar zöödög Gesen khedii ch nyagt, ür ashigtai süljee ni shine zam barikhaas ter bür ashig olj chaddaggüi: Brass Paradoks esvel Liyuis-Mogridjiin bairlal ni shine zamyn kheseg ni zamyn khödölgöönii nökhtsöl baidlyg kherkhen gajuuduulj bolokhyg tailbarladag

puntos 12 | votos: 14
Gej nerledeg - Mashin, avtomashin, avtomashin, busad gej nerledeg mashin; Ene ni teevriin kheregseld ashigladag duguitai motort teevriin kheregsel yum. Ikhenkh avtomashiny todorkhoiloltod gol tölöv zam deer ergelddeg, negees naiman khünii ​​bagtaamjtai, dörvön duguitai, golchlon khün teeverledeg teevriin kheregsliig baraa gekheesee ilüü khamaaraltai gej üzdeg. Enekhüü avtomashin ni 19-r zuuny süülchees garaltai bögööd 1886 ond Gyermany zokhion büteegch Karl Fridrikh Byenz ööriin Benz Patent-Motorwagen avtomashinaa patyentjuuljee. Gesen khedii ch edgeer teevriin kheregslüüd zövkhön 20-r zuuny turshid örgön kheregleend nevterch, khögjsön ediin zasagtai ulsuud tedgeerees khamaaraltai boljee. 20-r zuuny tögsgöld avtomashinuud zorchigchdyn tav tukh, ayuulgüi baidlyg khangakh üüdnees ayuulgüi baidlyn der, khulgaigaas khamgaalakh dokhiolol, agaarjuulagch, tsakhilgaan tsonkh örgögch, GPS, kamyer, zogsoolyn medregch, khüreltsekh mashiny radio, busad. Önöödör delkhiin dulaarlyn nölöög buuruulakh zorilgoor erliiz bolon tsakhilgaan avtomashinuud ulam bür zakh zeeliig ezelj baigaa khedii ch ikhenkh avtomashinuud dotood shataltyn khödölgüüreer ajilladag kheveer baina.
puntos 5 | votos: 25
Yanran bichees - Yanran uulan deerkh bichees ni MEÖ 89 ond Dougiin nüüdelchin Khünnü gürentei khiisen yalaltyn dursgald zoriulan MEÖ 89 ond Yanran uuland (Dundgoviin Delgerkhangai uuls) khadan tsokhion deer Do Sian janjnaar siilsen Dornod Khan ugsaany khyatad tüükhch Ban Gugiin bichsen bichees yum. . Tyekst ni 5-r zuuny alban yosny tüükh, Khojmyn Khani nomond baidag bögööd bicheesiig sudlaachid Mongol Ulsyn Dundgovi aimgiin govi tsöliin nutagt orshikh Inel (Delgerkhangai) uulyn urd bairlakh Baruun Ilgenii tolgodoos dakhin neejee.
puntos 5 | votos: 25
Mummia - Oros, Gyermany khamtarsan arkhyeologiin ekspyedits 2006 ond Bayan Ölgii, Ulaankhus sumaas mummit khünii ​​tsogtsos (tsogtsos) oljee. Enekhüü oldvor ni Pazyrykiin erinii (VII - III MEÖ). Enekhüü neeltiig ANU-yn “Discovery” setgüülees 2006 ond gargasan 10 shildeg neeltiin negeer songojee.
puntos 5 | votos: 25
Arkhyeologiin shildeg arvan - Khoid Mongol (Arkhangai, Bulgan, Khvosgol, Byanakhongor, Zavkhan), Ömnöd Sibiriin bükh belcheer nutgaar nisdeg tsaa buga dürselsen met nuutslag siilber bükhii kheden zuun myegalit khevtej baiv. Bugyn chuluunuud gegddeg edgeer bosoo chuluun khavtanguud ni 3-aas 15 futyn öndörtei bögööd jijig bülgüüded bairladag, esvel khirgisüür gej nerlegddeg chuluun bulshnuudtai kholbootoi tomookhon bülgüüded tövlördög. Töv Azi, Ömnöd Sibirit 900 garui buga bugan chuluu baidgaas 700 ni zövkhön Mongold baidag. Edgeer dursgalt shinj chanaruudyg khürel zevsgiin üyeiin nüüdelchid 3000 orchim jiliin ömnö bosgoson gej üzdeg.
puntos 7 | votos: 9
üzel barimtlal - Galzuural khemeekh oilgoltyg Yevropt tüükhen baidlaar öör öör utgaar öör öör nökhtsöld ashiglaj irsen bögööd ene ni ergeed kharakhad anagaakh ukhaany tüükhend taaruukhan todorkhoilogdson, zarimdaa bür khoorondoo zörchildöj baisan yanz büriin üzegdlüüdtei tokhirch baigaag meddeg. Normativyn ali khelbelzliig ürelgen baidal gej khüleen zövshöörsön, ali ni galzuural zereg ni tukhain büs nutag, tsag khugatsaa esvel tukhain subiyektiin niigmiin nökhtsöl baidlaas khamaarch bolokh ve gesen asuult garch irev. Orchin üyeiin nozologi khereglekhees naash ter khürtel galzuural gej nerlegddeg öör öör üzegdlüüdiig khyazgaarlaj chadaagüi yum. Galzuurlyg emnelzüin khellegeer bol shizofryeni khelber, bür ijil utgatai gej oilgoj bolno.

puntos 8 | votos: 8
Galzuural - zuuny tögsgöl khürtel ene ni togtson niigmiin khem khemjeeg ügüisgedeg todorkhoi zan aviryg galzuural gej üzdeg baiv.1 Niigmiin konvyentsuud galzuural gej tailbarlasan züil bol normoos gajsan yavdal yum (büdüüleg latin dyelirarees, lira irees, ankh khödöö aj akhuid zoriulagdsan shuluun suvagnaas khazaisan) setgetsiin tentsvergüi baidlaas üüden eregtei, emegtei khümüüs erüül bus töörögdlöös bolj, uchir shaltgaany kheviin üil ajillagaand tokhiromjgüi khachin üildel khiisneer togtoogdson. mön khor khönööltei. Epilyepsi buyuu setgetsiin busad üil ajillagaany aldagdal gekh met zarim övchnii shinj temdgiig galzuursan gej todorkhoilov
puntos 8 | votos: 8
Mammutuud - Mammutus bol Elephantidae-iin ger büld tügeemel tarkhsan khökhtön amitdyn sorogdson khökhtön amitan yum. Edgeer ni oiroltsoogoor 4.8 saya jiliin ömnöös 3700 jiliin ömnö Pliotsyen (Nyeogyenii süül üye), Plyeistotsyen ba Golotsyen (Dörövdögch) erin üyed orshin togtnoj baijee. bügd. Mammotyn oldvoruud Khoid Amyerik, Yevrazi, Afrikt oldjee. Ted öör ger bül bolokh mastodonuudtai anduurch bolokhgü
puntos 3 | votos: 5
Sibiri - Sibiri (oros. Sibíri, tr.: Sibír) ni Orosyn Kholboony Ulsyn Züün Aziin khesegt orshdog gazarzüin örgön uudam büs nutag tul Azi Oros, Züün Oros, Züün Oros gej nerledeg. Azi tivtei kholbootoi gazarzüin bairlalaas shaltgaalan Khoid Azi, Khoid Azi, Norasiya esvel Khoid Azi gej nerledeg. Ene bol baruun talaaraa Uralyn nuruunaas züün talaaraa Nomkhon dalai khürtel ürgeljilj, khoid talaaraa Khoid mösön dalai, urd talaaraa Kazakhstan, Mongol, Khoid Solongos, Khyatadtai khil zalgaa büs nutag yum. Yenisyei gol ni Sibiriig baruun ba züün gej khoyor khesegt khuvaadag. Ene ni OKhU-yn khed kheden düürgees bürddeg tul uls tör, zasag zakhirgaany yamar ch kheltsiig tölööldöggüi. Sibiri ni OKhU-yn niit nutag devsgeriin 76 orchim khuviig (13.1 saya khavtgai dörvöljin km) ezeldeg bögööd khün amyn nyagtral mash baga, Orosyn khün amyn döngöj 28%, 36 orchim saya khün amidardag. . Ene ni neg khavtgai dörvöljin kilomyetrt oiroltsoogoor gurvan orshin suugchiin khün amyn nyagtraltai tentsene (Avstraliin nyagtraltai töstei), ingesneer Sibiriig delkhiin khamgiin tsöön khün amtai büs nutgiin neg bolgojee.
puntos 3 | votos: 5
Selem zagas - Tunnus bül bol arav khürekhgüi züil bagtdag dalain yasny zagas yum. Ene törliin khümüüsiig amidralyn ekhnii ödrüüded kordila gej nerledeg. Ted 3-7 km / tsag khurdtai seldeg bolovch 70 km / tsag khürch chaddag ba ontsgoi ayalald bogino km ayalal khiikhed 110 km / ts-ees khetrekh chadvartai baidag. nüüdel (ödört 14-50 km yavdag), 60 khürtel khonog ürgeljilne. Zarim törliin tuna zagas 400 m khürtel gün shumbaj chaddag. Tuna zagasny makh ni yagaan esvel ulaan öngötei bögööd busad törliin zagastai kharitsuulakhad gyemoglobin (100 g bulchind 380 mg khürtel) ba mioglobin (100 g bulchind 530 mg-aas ikh) aguuldag.2 3 Tsenkher tuna zagas gekh met zarim tom biyetüüd bulchingiin üil ajillagaagaaraa biyeiin tyempyeraturaa usny tyempyeraturaas deesh nemegdüüldeg; 4 ni ene ni khaluun tsustai gesen üg bish, kharin tedniig ilüü khüiten usand amidrakh bolomjiig olgodog. bolon busad tuna zagasnykhaas ilüü olon yanzyn orchind amidrakh chadvartai. ögdög
puntos 2 | votos: 4
Shef - aoyb mir davnen in argentine gastranami, mir veln shurli gefinen sof kulinarish gems vos zenen vert teystad in mindster amol in a lebn. oder file mer, in fakt, vayl di ritual fun di barbikiu aun di geshmak kats fun fleysh zenen heylik in dem land. aun vos vegn makaronen, pitsa oder pankeyx fun dalse de litshe. take irizistabal! dokh: aoyb mir kenen nisht farlozn epes, dos iz di empanadas.

puntos 3 | votos: 7
Shmok struktur - der mentshlekh penis heybt zikh in dem guf aun iz kampreyzd fun masalz, gevebn, arteryes, veins, korpus spongyosum, korpera kavernosa aun nerves. di kentik teyln zenen geshafn durkh di baze, dem shtam, di kroyn aun di glans. der shtam kull drey shfaltn fun erektile geveb: tsvey korpera kavernosa aun a korpus spongyosum. di ershte zenen lign lebn yeder andere aoyf der aoybershter teyl fun di penis, bshes di letste iz lign aoyf di nideriker teyl. di karvernous llber zenen gemakht fun gume feybras geveb vos kenen fargresern aroyf tsu fir mol zayn normal shtat beshas an irekshan.
puntos -1 | votos: 5
Andere vayt teratoriz. - Sumerya (fun di akadi shumeru; in sumeryan kuneiform 𒆠𒂗𒂠 ki-en-gil, beerekh ki land, land, en har, gi kanebrake 1) iz a histarishe gegnt fun mitl mzrkh, drum teyl fun alte mesopotamya. tsvishn di fladpleynz fun di eufrates aun tigris rivers. di sumeryan tsivilizatsye iz gerekhnt vi der ershter tsivilizatsye in der velt. khotsh di sumeryans origin fun di inkhabatants iz umzikher, es zenen file kheypatiziz vegn zeyer origins, di merst veydli angenumen dervayl iz der
puntos 0 | votos: 10
Utnapistshim aun zeyn froy - In di onheyb fun dem lid, Gilgamesh iz der despotish mlkh fun Uruk, vemens sabjekts baklogn zikh tsu di geter, mid fun zeyer anbreydald bager, vos firt im tsu tsvingen di vomen fun der shtot. di geter hobn tsugehert tsu dem tenh durkh shafn enkidu, a vild mentsh vos iz bashert tsu konfrontirn gilgames. ven zey beyde areyn in kambat, anshtot fun mord yeder andere, zey vern eybik frendz aun geyn aoyf geferlekh adventsherz. tsuzamen zey teytn di riz humbaba aun di bull fun himl, aun gilgamesh rijekts di libe fun ​​di getin inanna. als shtraf far di dazike aktn fun imfet, brengen di geter enkidu in zeyn iugnt. glamsh iz imprest durkh di disapirans fun zeyn fraynd aun di zukhn far imortaliti, vos nemt im tsu di ends fun der velt, vu di khkhm
puntos -2 | votos: 4
LAMASSU - min, pesh, lim, i, i.ash, i.min, i.us, l.lim, hu.
puntos -1 | votos: 5
En-dè-en - diĝir gal-gal-ĝu-ne-ra ze-e

puntos -4 | votos: 8
Lugal - Lugal ba-gen lugal-e e mu-du diĝir gal-gal-ĝu-ne-ra parce.



LOS MEJORES CARTELES DE

Número de visitas: 11420883141 | Usuarios registrados: 2056962 | Clasificación de usuarios
Carteles en la página: 8001008, hoy: 12, ayer: 26
blog.desmotivaciones.es
Contacto | Reglas
▲▲▲

Valid HTML 5 Valid CSS!